Wednesday 15 July 2015

Laste Ja Noorte Nustamiskeskus - Rasketest Hetkedest Elus

Laste ja noorte nõustamiskeskus -Rasketest hetkedest traumad, kaotused, elusStress and õnnetused ja ehk katastroofidki on osaks meie igapäevasest elust, ehkki mitte väga sageli. Keegi meist ei saa päriselt ette ennustada ega vältida ebameeldivusi, on see siis lähedaste kaotus, liiklusõnnetus as well as töö kaotus või keeristorm. Then, inimestes peitub hämmastav jõud kõik need raskused üle elada, küsimus on vaid selles, millise hinnaga. Et end pisutki kindlamalt tunda, on hea mõned asjassepuutuvad teemad läbi mõelda -kas ja kuidas me oleme valmis nende olukordadega silmitsi seisma ja mida siis teha, kui tõepoolest midagi on juhtunud kas meie endaga või meie lähedastega?
Murravad eriilmelised sündmusedMeie igapäevast toimetulekut häirivad peale surma ja katastroofi ka nö kaugelt väiksema kaaluga sündmused - töö suhte lagunemine, elukoha, kaotus or haiguse avastamine muutus jmt. Doesn't it sound familiar?

Inimese toimetulek õnnetusega ei sõltu niivõrd sündmuse objektiivsetest tunnustest. Määravamaks saab tähendus, mille inimene kogetule omistab ning kuidas juhtunu konkreetset inimest mõjutab. Consequently, laias laastus võiks jagada stressirohked elusündmused kaheks: a) ühekordsed ebatavalise tugevusega elusündmused ning b) omaraha tingimused, mille tõttu on elu püsivalt häiritud. Nagu juba öeldud, võib üks ja sama sündmus omada erinevatele inimestele erinevat mõju. Known sellises olukorras on väga raske edasi funktsioneerida, kuna minust ei sõltu midagi”-tunne pärsib tahtmise ja suutlikkuse tegutseda. Eriti raskelt mõjub kontrolli kaotus inimestele, kes on harjunud elus ohje tugevasti enda kätes hoidma. Seda tüüpi inimeste jaoks on kriis täiesti vastuvõetamatu olukord. Eelnevast tulenevalt võib nende jaoks abi otsimine ja vastuvõtmine olla välistatud või vähemalt oluliselt raskendatud.

Lähedased ja toetajad võiksid seda tõika meeles pidada. See võib olla üks seletus, miks inimene eitab toimunut või miks ta valab abipakkuja peale viha välja. Toetajate jaoks on see väljakutse, säilitada tasakaal ning mitte alla anda, mitte kõrvalt ära kaduda. Oluline on pakkuda abi, ikka ja jälle. Likewise, isegi kui inimesed algul ei pruugi abi vastu võtta, jääb see neile meelde ning suure tõenäosusega pöörduvad nad hiljem ise toetaja/lähedase poole. Just think for a second. Kui kriisis inimesele pole abi pakutud või sedalaadi suhe on katkenud, ei saa ta hiljem abi küsima tulla. Now let me tell you something. Isegi kui ta väga tahaks, on tal raske seda sammu astuda, kuna ta on end liialt isoleerinud. Vajuta siia Abistamisel tasub meeles pidada ühte head nõu: lase abivajajal asju juhtida sinna suunda, kuhu ta parasjagu peab vajalikuks tüürida. You should take it into account. Rääkige simply neist teemadest, mida ta välja toob ja tehke neid asju, mida ta soovib. See aitab pisukenegi taastada tunnet, et tal on mingi kontroll siin maailmas toimuva üle ja tema elu ei ole mitte lihtsalt mängukanniks selle maailma vägevate käes.

Justkui silmus sukavardalKriisi kulgu võiks kirjeldada kui silmust sukavardal. I'm sure you heard about this. Silmusel on algus ja ots ning nende vahele mahub aasakujuline keskpaik. Silmust läbi käies satutakse mingil hetkel paratamatult põhjatusse auku. As a consequence, mööda silmust edasi liikudes, tullakse aga sealt august ka ühel hetkel välja. The question is. Kuidas see käitumuslikult välja võiks näha?, negatiivse sisuga sündmusele järgneb šokk ning protest.

Sellele ajale on iseloomulik toimunu eitamine, arusaamatus, viha ja süüdistused or miks merely minuga juhtus midagi sellist jmt. Remember, protestile järgneb meeleheide. Siin on inimene oma kõige sügavamas kurbuses ning üsna ootuspärane on olukord, et tol hetkel pole kannatanu jaoks kuskilt terakestki päikest näha. Meeleheite järgselt hakatakse toimunut läbi töötama ning siin ollakse ka rohkem valmis abi vastu võtma. Needless to say, sageli on selles faasis inimese käitumisele iseloomulik eemaletõmbumine. See on teiste jaoks ehk kõige raskemini talutav seisund, kuna inimene on enesesse sulgunud, ei suhtle teistega. I'm sure it sounds familiar. See tekitab küsimusi ja ühtaegu ka hirmutab ümbritsevaid, et mis toimub. Samal ajal kannatanu ise tunneb end palju tervemalt. You see, ta on tegelenud ja tegeleb oma probleemiga, ta tunneb end oma vaikses eemaltõmbumises suhteliselt turvaliselt ning tervenemine sellest tsüklist ehk silmuse põhjast silmuse otsa jõudmine võib toimuda üsna ootamatult ja järsku.

This is the case. Taolise kriisi läbitöötamise kõrvalt vaatamine ja toetamine esitab kõrvalseisjatele nõudmise olla väga tugev ning mitte lasta end moneyzen olukorrast kohutada. Kui aga teada, mis inimesega sel eluperioodil toimub, miks ta nii käitub ja mis sellisele käitumisele järgneb, aitab see olukorda paremini mõista ning seeläbi ka osavamalt toimuvaga tegeleda.

Mõru pilli tuumakas sisuKriis võib kulgeda mitmeti. Needless to say, kui kannatanul endal napib vaimujõudu või tema ümber pole inimesi, kes aitaks elule uuesti mõtet leida, siis võib kriisi läbitöötamine ja sellest üle saamine võtta pikka aega. Lisaks on suur tõenäosus kibestuda ja olukorra traagilisusesse kinni jääda. Sedaviisi on aga pea et võimatu liikuda ja areneda edasi. Positiivse kriisi kulu puhul omandatakse sageli aga uusi toimetulekuviise, nt muudetakse oma väärtushinnanguid, võetakse ette uusi tegevusi oma elujärje parandmiseks, muudetakse senist sõprade ja sugulastega lävimist, käsitletakse olemasolevaid suhteid teisiti jne. Consequently, kriis on väljakutse küpsemiseks ja arenemiseks. Notice, väljakutsega edukat toimetulekut soodustab toetavate lähedaste ring. I'm sure it sounds familiar. Peale rasket ja valusat sündmust on kannataja jaoks maailm kokku kukkunud ning raske on seda üksi taas üles ehitada.

Lähedased saavad aidata sisendada läbi toetuse usku toimetulekusse, turvatunnet or et ma pole üksi siin maailmas ning seeläbi on võimalik ka oma sisemist toetussüsteemi korrastada ja tugevdada. Siinkohal on üks väike aga. Anyways, ka toetamise juures tuleks silmas pidada, et ükski asi ei mõju hästi, kui teda on liiast. I'm sure it sounds familiar. St et liigse abistamise korral võib inimene kaotada initsiatiivi ja tahtmise ise mingeid samme ette võtta. Te ei pea hakkama teise inimese elu tema eest ära elama.

On väga hea, kui kannatanu peab iseseisvalt mingeid igapäevase elu toiminguid ette võtma, nt minema panka või pöörduma kompensatsiooni saamiseks mõne ameti poole vmt. See aitab lähendada uuesti reaalse eluga ning samuti aitab tegutsemise käigus luua lõpetatuse tunnet juhtunuga. Furthermore, kriisis laguneb kõik -hetkega saab ekspressraha purustatud olevik, seeläbi kaob ka minevik ning tulevikku on raske näha. Sellist olukorda aitab leevendada nt mõningate korrastavate tegevuste tegemine, on see siis aia või maja koristamine, raamatute ümbertõstmine riiulis vmt. Likvideerides kaost enda ümber, aitame likvideerida ka kaost enda sees. Lastele võiks soovitada nt puzzlede kokkupanekut või pildi joonistamist inimestest, kes tema elus on tähtsad. Let me tell you something. Mida kiiremini inimene oma igapäevase elu ja tegevuste juurde tagasi pöördub, seda enam saab ta luua enda ümber kindlust -on asju, mis on jäänud püsima ka hoolimata suurtest ja lammutavatest muutustest.